Ange pat'ai


Ange pat'ai (mdEM Ange 'jumala nimi', mdE pat'ai 'vanem õde, tädi').

Nizhni Novgorodi ersadel on Ange pat'ai jumalate ema, armastuse ja abielu jumal, sünnitajate ja imikute abistaja ning tervise kaitsja; Kovõlkino rajooni mokshadel aga viljakuse ja tervise jumal. Nizhni Novgorodi ersade pärimuse järgi lõi *päikesejumal Tshipaz Ange pat'ai katki litsutud munast. Tema omakorda tõi ilmale ülejäänud jumalad - Tshipazi kaheksa last (neli jumalat ja neli jumalannat). Ange pat'ai oli Tshipazi iginoor, ilus ja jõudu täis abikaasa, kes hoidis elu terves maailmas. Ühtaegu oli ta neitsi - neitsite ja neitsilikkuse kaitsja.

Nizhni Novgorodi ersade arvates elab Ange pat'ai nii maa peal kui ka taevas. Pilvede taga on tal taimeseemnete, erinevate kodu- ja metslooma- ning veel sündimata inimeste hingedega täidetud kodu. Sealt valab ta kaste, vihma, lume ja põuavälgu abil maale elu. Põuavälku peeti Ange pat'ai abistajaks, tema kõige viljakamaks lemmiklapselapseks. Maailma purunemist väldib Ange pat'ai, hoides tagasi tormi, kõue ja välku.

Legendi järgi muutus Ange pat'ai maa peale tulles noorest naisest ebaharilikult tugevaks vanaks naiseks, kelle jalge all vajus maa ja kelle jalajäljed jäid kivisse. Vahel laskub Ange pat'ai maa peale pika kuldse sabaga suure linnuna, kelle kuldsest nokast langevad põldudele ja niitudele terad. Ange pat'ai võis võtta ka lumivalge tuvi kuju, heita mesilastele meekorjamiseks kõrgusest lilli ja visata kanadele viljateri. Kui ta põldudel käis, oli nähtav üksnes tema vari.

Ange pat'ai oli eeskätt hirsi- ja linakasvu edendaja (need olid kõige viljakamad taimed) ning ka sibula ja küüslaugu (pandi sibulakoortega suitsetatult imikule padja alla) soosija.

Ange pat'ai saadab maa peale oma teenijannasid looma- ja inimhingedega, ta viibib nähtamatult sünnituse juures ja külastab tihti lapsi nende unenägudes.

Koduloomadest soosib Ange pat'ai kanu. Pärimuse järgi käskis Ange pat'ai maailma loomisel kõigil loomadel ja inimestel iga päev loote ilmale tuua. Kõik keeldusid, pidades seda raskeks. Ainult kana oli nõus käsku täitma, mistõttu temast sai jumal lemmik. Legendi järgi piserdas Ange pat'ai lehmadele piimaanni suurendamiseks vihmasaju ajal oma taevasest kojast piimapiisku. Valgetelt lammastelt noppis ta villa (taevast sai sinise, päikeselt punase, kuult kollase, koidult erepunase värvi), millega tikkis jumalate särkide alaääri ja õlakuid. Vikerkaargi on *Nishkepazi särgi alumine äär. Ange pat'ai oli ka ketrajate kaitsja. Hõbedase soa ja kuldse värtnaga ketras ta lõnga oma laste särkideks. Nizhni Novgorodi ersade uskumuse järgi on selgetel sügispäevadel lendavad ämblikvõrgud jumalate ema Ange pat'ai kedratud lõng.

Ange pat'ai lemmikpuu kask (oma kiire kasvu tõttu) kuulub kõigi Ange pat'aiga seotud pühade juurde. Talvistel pühadel kasutati aurutatud kasevihtu. Teadjad kaotasid kurja silma kaetuse kaseoksa või kasevihaga. Ange pat'ai oli ühtlasi tohterdajate ja ämmaemandate patroon.

Ange pat'ai auks peeti Kilei ozks i ja Koljaada t. Kasepalvus Kilei ozks oli naistepüha, mida peeti vene semiku aegsel neljapäeval. Seda kase soosija palvust tähistasid tütarlapsed ja lesknaised alguses külas ja hiljem jõe ääres. Koljaada oli jõulueelne tubane püha, mida viisid läbi lapsed (Ange pat'ai lemmikud), hiljem liitusid nendega abielunaised ja ämmaemandad. Ange pat'aid austati ka teiste pühade ajal: mdE Tejter' ozks 'tütarlaste palvus' peeti reedel, vene semiku teisel päeval; Baban' ozks 'naiste palvus' toimus neljapäeval pärast suvisteid; kodune palvus, kuhu kutsutakse kõik jumalad, peeti Ange pat'ai ja tema poja Nishkepazi auks esimesel jõulupühal; külapalvuse Velen' ozks viisid läbi abielunaised ja ämmaemandad teisel jõulupühal; lastepüha Ange pat'ai auks toimus enne vana-aasta lõppu ja Ange pat'ailt viljakust paluv tubane palvus uue aasta esimesel päeval. Suvistel pühadel ohverdati Ange pat'aile peale kanade ja munade valge lammas, talvel siga.


Kirjandus:

Paasonen, H. Mythologisches, etymologisches // Memories de la Societe Finno-Ougrienne. XXXV. Helsinki 1914;
Melnikov, P. I. (Andrei Petshorski). Otsherki mordvy. Saransk 1981.